blogI

ELA TÄIEL RINNAL

Kirjutame

3. juuni 2018

LAPSED JA TÄHELEPANU OTSIMINE 

(Maris) Viibisin lastega täna Männi pargis ja kuulasin kõrvalt kuidas ligikaudu 10-aastased omavahel räägivad: „Mine perse kuradi türa, Ken sa oled biseksuaalne, türa ma olen siin litsi all raisk, Granny sa oled pede, Granny on ahistaja, Granny sa oled pedofiil raisk.” Liikusime edasi teisele väljakule, kus märkasin kuidas 2 vene keelt rääkivat tütarlast tahavad sõbrustada 3 nähtavalt sama vana lapsega, ka umbes 10-11 aastastega. Eestikeelsed tüdrukud ülbitsesid ja tegid nalja venekeelsete üle, nimetasid neid nimedega, ka seetõttu et nad Eesti keeles ei räägi. Venekeelsed tüdrukud olid kurvad ja otsisid võimalusi suhtluseks aga teised läksid järjest ülbemaks, mõnitades neid nii keele oskamatuse pärast kui ükskõik mille pärast. 




Ka oma 6-aastasel pojal märkasin üks hetk jooni, et ta hakkas otsima tähelepanu igalt poolt ning igas seltskonnas, eriti lastega, leidma põhjusi, kuidas suurustada ja näidata, et ta on parem või tal on ägedamad asjad. Aga niipea, kui ma seda märkasin, ma ka hakkasin tegutsema, rääkides lapsele tema suhtumise tagamaadest ja tuues teistpidi näiteid, et kui mina samamoodi räägin, kuidas siis tema end tunneb. Samamoodi tunneb end ka see teine laps. Selliseid vestlusi oli meil iga päev, iga hommik, iga õhtu ja tihti ka sündmuspaikadel ning mingi aeg edasi see oli täiesti kadunud, laps harjus uute mõtetega sisse. Samamoodi kinnitasin talle koguaeg, et mina armastan teda ja ka tema isa armastab teda, ta on meile kõige-kõige tähtsam ja kui ta tunneb, et soovib ja vajab rohkem tähelepanu, siis julgelt tulgu küsima – seda ta ka teeb praeguseks. See tihti tuleb igapäeva suhtluses välja, see, kuidas laps end tunneb ja minu jaoks on see lapsevanema koht märgata. Olgugi, et meie elud on kiired ja tihti ka stressirohked, ei anna minu jaoks see võimalust mitte märgata ja tähele panna. 
Loo moraal on selles, kui laps vajab tähelepanu, otsib ta seda igalt poolt. Eespool ilmselt olid lapsed kes kodus piisavalt tähelepanu ei saa ja püüavad end seeläbi tõestada. Et olla aktsepteeritud üldsuse poolt, et sõpru leida, sisimas nad tegelikult, minu praktika kogemuse järgi, tahavad tunda et nad on armastatud ja hoitud oma vanemate poolt täpselt sellisena nagu nad on. Küll aga tähelepanu soovimisest ja sisse sobimisest võiks selles vanuses lastega rääkida, ka julgelt noorematega. Ka 3-aastane laps tegelikult mõistab maailma juba üsnagi hästi, rääkimata vanematest. Laps ei pea kasti mahtuma, teda võib aktsepteerida nagu ta on aga käitumisest ja suhtumisest, ka teiste aktsepteerimisest sellisena nagu nad on, võiks neile rääkida.

Samuti on ka see lapsele vastutuse õpetamise koht – et ka nemad oskaksid võtta vastutust iga oma öeldud sõna eest – kui julged öelda, siis julge ka seda tunnistada ja selle eest vastutada. Sama olen ma ka oma lapsele õpetanud. Iga asi, mida me tegelikult elus ütleme, selle eest me ka vastutame ja tegelikult võib seda iga laps juba varakult õppida – nii on elus rohkem iseseisvaid, iseenda sõnade ja tegude eest vastutavaid, tahaks isegi et öelda, hoolivaid lapsi. Võib-olla on see minu helesinine unistus, kuid mina tean, et mina toimetan nii ja näen selle tulemusi. Ehk aitab see lugu sinulgi rohkem märgata ja tegutseda. Sama teemat lahkame hästi põhjalikult ka online kursuses, 29.nädalal – Laste kasvatamine ja tundliku lapse kasvatamine. Kui see sind huvitab, oled oodatud osalema. Vaata meie online kursuse alt lähemalt SIIT

Kui sul on küsimusi selle koha pealt, võid julgelt meile kirjutada: info@toelinemina.ee